Teesid: Rõngu kirikuraamatus ajavahemikku 1710-1742 hõlmavate andmete hulgas leiduvad ka mõned muistendid. Andresjärve nimesaamise lugu on ajaloolise jutu-uurimise meetodil analüüsinud Jürgen Beyer. Mälestusi Rannu ja Rõngu kunagiste tuntud aadlisuguvõsade Tödvenite ja Tiesenhausenitega seostatavatest juhtumitest on kirja pandud hilisematesse rahvaluulekogudesse ning teemat on kajastatud Eesti ajakirjanduses 1920. aastatel. Lisaks nimetatutele on kirikuraamatus ühe koguduseliikme, 17. sajandi

more »

... pukümnenditel elanud rootslasest mõisakingsepa Torsten Gröni kannatuslugu. Mees oli nooruses leidnud peidetud varanduse. Aastaid hiljem sundisid varemjuhtunut meenutama kummituslikud naised, kes kingseppa öösel tantsitasid ning vaevasid, mille tagajärjel Grön haigestus ja suri. Enne lahkumist oli ta lubanud jätta kirikule suure rahalise annetuse, kuid tema varandust ei suudetud enam leida. Kõik jutud avaldati 1764. aastal Riia kultuuri-ja teadusajakirjas Gelehrte Beyträge zu den Rigischen Anzeigen. Rahvaluulearhiivi ja paari muistendikogumiku toel on võimalik luua ettekujutus lugude edaspidisest saatusest ajas ja uutes oludes, mis on järgneva käsitluse üks uurimisaspektidest. Andresjärve muistend ilmus M. J. Eiseni raamatus Esivanemate varandus korduvalt ja läks rahvapärimusse trükiversioonist lähtuval kujul. Tödvenite ja Tiesenhausenite tüli tõlgendusjutt ringles rahvasuus ilma kirjaliku allika olulise mõjuta. Kuigi M. J. Eisen lülitas ka Torsten Gröni kogemusloo 1882. aastal oma muistendiraamatusse (konkreetsust oluliselt vähendades), jättis ta selle edaspidistest kordustrükkidest siiski välja. Lugu vajus unustusse. Lisaks tekstide saatusele ajas väärib selgitamist Torsten Gröni kogemuse iseloom. Kui tüüpiline see on traditsioonipildis, kui tavapärane on, et inimesed jutustavad üleloomulikust ründest, mis jätab kehale jälgi füüsilisest kokkupuutest (teine uurimisaspekt)? Selgub, et üleloomuliku ründena tõlgendatakse teatud erilisi kogemusi ka 21. sajandil. Folkloristikas interpreteeritakse taolisi isikukogemuse jutte erinevalt, kas kultuuriliselt omandatuna või individuaalse taju mudelite põhjal vormuva uskumuse kompleksse toime avaldusena. Märksõnad: mikroajalugu, muistendid kirikuraamatus, ajalooline jutu-uurimine, isikukogemuse lood, isikukogemuse tekstualiseerimine http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr35/kalda.pdf