Meelis Vind (bassklarnet) Toomas Rull (löökpillid) Robert Jürjendal (kitarr, elektroonika) L 10. mai kell 19 Mustpeade maja Eesti Kontserdi suurtoetaja hooaja peatoetaja "Hällülaul" Meeste kiigelaul, mida lauldi pärast lihavõtteid, kui tohtis kiikuda. Üks armastatumaid motiive seto kiigelauludes on kaugelt paistva imelise kodu kiitmine. "Istsõ ilma veere päälä" Uuem laul, mis algab vanast lüroeepilisest laulust "Ilmatütär" pärit värssidega, kiidab kellegi noormehe ilusaid viljapõlde ja suurt

more »

... kust. "Kia kuah olt tekk'" Seto naiste repertuaarist laenatud laul, mis räägib õlletegemisest ja kiidab oma küla noormehi, kes õllejoomise juures tantsivad, aga taplema ei lähe. "Vel'okõisi pikk ääl" Seto meestelaulu kõige iseloomulikumaks osaks on rohkete täitesilpidega pikaks venitatud meloodiaga peoimprovisatsioonid. "Vel'okõisi pikä ääle" (vennakeste pikk viis) salvestas 1913. aastal vaharullile Soome muusikateadlane Armas Otto Väisänen. "Härmä Ivokõnõ" Seto traditsiooniliste pulmade üks kõrghetki oli mõrsja itkemine. Pruut koos sõbrannadega kummardas sugulastele ja improviseeris igale sobivad itkusõnad. Pulma kolmandal päeval, kui pruut enam itkeda ei tohtinud, võisid ülemeelikud pulmalised parodeerida pühalikke pulmaitke. "Härmä Ivokõnõ" on üks sellistest paroodiatest, mis imiteerib mõrsjaitku vormi (pöördumissõnad itketavale Härmä küla Ivanile). Robert Jürjendal (1966) "Setu itk" "Kats näiot mõtsa kõndma läts'" Kogu Lõuna-Eestis tuntud uuem rahvalaulu on õpitud Krasnojarski krais elavate setode käest. Pika refrääniga laul räägib noormehest, kes ei suuda rikka ja vaese neiu vahel valida ning jätab mõlemad maha.