Kaks luustikku Tartu toomkirikust: arheoloogia ja osteoloogia andmed

Martin Malve
unpublished
Paleopatoloogia on teadus, mis uurib minevikus põetud haigusi. Luustikke ei uurita kui lihtsalt skelett e, vaid nende taga üritatakse näha inimest, tema elukorraldust ja elukvaliteeti. Seega on käesoleva artikli keskmes järgmised küsimused: kes need inimesed olid, kust nad pärit olid, millega tegelesid. Tegemist on interdistsiplinaarse lähenemisega, kus arheoloogia ning ajaloo allikaid püütakse integ-reerida osteoloogilise materjali, paleopatoloogiliste andmete ning meditsiiniteadmistega.
more » ... is vaatluse alla võetud materjal pärineb Tartu toomkiriku 2001. ja 2008. aasta arheoloogilistelt päästekaevamistelt (jn 1). Tartu toomkirik oli Vana-Liivimaa kõige suurejoonelisem sakraalehitis. Otsus rajada Tartusse suursugune pühakoda pärineb Henriku kroo-nika andmetel 1224. aastast 1 , kuid täpne informatsioon ehitamise konkreetse algusaja kohta puudub. Toomkiriku kavandit on mitmel korral muudetud ning see raskendab uurimist. Oletuslik ehitustööde algusaeg on 13. sajandi teine kolmandik 2 ning ehituses on olnud vähemalt kolm etappi 3. Toomkiriku langus algas reformatsiooniga, mille käigus märatsev rahvahulk 1525. aastal kirikut rüüstas. Kirik tegutses siiski kuni Liivi sõjani. 4 Sõja ajal rüüstasid kirikut venelased, 1 Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn 1982, XXVIII: 8. 2 Heiki Valk. Tartu Toomkiriku kalmistust ja ümbruskonna varasemast asustu-sest.-Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost. Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised, 8. Toim. H. Valk. Tartu 1995, lk 59. 3 Kaur Altt oa. Eesti tellisgootika uurimisseisust.-Eesti Teadusliku Seltsi Rootsi Aastaraamat XI. Stock holm 1992, lk 12. 4 H. Valk. Tartu, lk 60.
fatcat:xywgrw42zndo3oustpurzq3bmy