Meat performance and meat chemical composition of quail broilers in Estonia. In the poultry world, production of the quail meat is yet quite negligible and not regularly consumed product compared to broiler chickens. Quail eggs are more widely known and popular. China, Spain, France, Italy and the US are the largest producers of quail meat in the world. In Es-tonia quails have been raised since 1976. In 1987 the first egg-meat type quail breed-Estonian Quail was recognised. At the present the

more »

... in production performance data of Estonian Quail broilers at the age of 42 days are: live weight 230 g and 180 g, feed conversion 3.51 and 3.59 kg/kg, slaughter yield 71 and 72%, for females and males, respectively. The meat performance data and meat chemical composition of three different quail populations raised in Estonia are presented in this paper. The mineral content in meat of Estonian Quails was estimated and compared with the literature data. Sissejuhatus Vutiliha tootmine on viimase 10-15 aasta kestel koos vutimunade tootmisega maailmas saanud arvestatavaks linnukasvatuse haruks. Eriti kiire on vutiliha tootmise kasv käesoleval sajandil. Aastatel 2006-2007 oli maa-ilmas linnuliha toodang ligikaudu 81 milj t (Evans, 2008), vutilihatoodangu arvatav maht samal ajal 250 000 t (da Cunha, 2009) ehk umbes 0,3% kogu lin-nulihatoodangust. Suurim vutiliha tootja maailmas on Hiina (2007. a 190 000 t), kus toodetakse kolmveerand kogu vutilihast. Euroopas on selles vallas esirinnas Hispaania (veidi üle 9000 t) ja Prantsusmaa (> 8000 t). Vutibroileriliha tarbimise populariseerimisele on tunduvalt kaasa aidanud vuttide liha suur proteiini-ja väike rasvasisaldus. Vuttide rasvas (lipiidides) on roh-kem polüküllastumata rasvhappeid (eriti ω-3-rasvhap-peid), mineraalainetest palju fosforit, rauda, tsinki ja seleeni. Vitamiinidest on lihas suhteliselt palju B 5-ja B 6-vitamiini (Minvielle, 2004). Eestis hakati vutibroilerite lihaomadusi uurima sa-mal ajal, kui tunnustati 1987. a eesti vutitõg. Seda tingis esialgu asjaolu, et tol ajal põhitoodanguks-munade tootmiseks-tuli noorvutid nagu praegugi sugupoole eristamiseks kasvatada vähemalt kolmenädalaseks. Enamiku isasvuttide realiseerimiseks tuli leida tehno-loogia nende kasutamiseks lihalindudena, sest 21-päe-vasena oli neile tehtud rohkem kui pool vutibroilerite üleskasvatamiseks tehtud kulutustest (haudemuna, hau-tamine, vutitibude kasvatamisega seotud kulutused). Esimesed uurimistulemused eesti vuti broilerite keha anatoomilise ja lihakeha morfoloogilise koostise kohta esitatakse tabelis 1. Tabelist 1 nähtub, et tolleaegsed 42-päevased eesti vuti broilerid olid küllalt tagasihoidliku kehamassiga, emased 168, isased 136 g. Nende lihakehad kaalusid vastavalt 102 ja 91 g. 35-päevaste vutibroilerite vasta-vad näitajad olid aga praktiliselt 42-päevaste lindudega võrdsed, mis näitas, et viimase elunädala kestel oli kasv aeglustunud. Tapasaagised mõlemas vanuses olid kõr-ged, v.a 42-päevastel emaslindudel. Nende 60,6%-lise tapasaagise tingis juba väljaarenenud suguelundite suur mass. Tabelis 1 esitatud vutibroilerite lihakehad osutu-sid aga töötlemisel väikesteks-suitsutamisel või praa-dimisel saadi ainult 70-80 grammilised portsjonid. Lihakeha teiste näitajate kõrval osutus liha madal kalor-sus vast kõige positiivsemaks. Möödunud sajandi lõpuaastail, kui vutikasvatuse madalseis Eestis hakkas taanduma, osutus vajalikuks eesti vuttide produktiivomaduste säilitamiseks ja paran-damiseks kasutada sisestavat ristamist Eestis olemas-olevate Prantsuse päritoluga vaarao lihavuttidega. Ristamise tulemustest annab ülevaate tabel 2. Eesti vuttide kehamass suurenes sisestava ristamise ja sellele järgnenud selektsioonitöö tagajärjel 42-päe-vastel emasvutibroileritel 18% ja isasvutibroileritel 22,3%. 42-päevased eesti ristandvuti broilerid jäid liha-jõudluselt küll tunduvalt maha vaarao lihavuttidest, kuid võrreldes eesti vuttidega olid nende lihakehad suure-mad, mis lubasid neid tarbijale soovitud suunas töödelda ja olid seega meelsamini vastuvõetavad.