Humiidse ja semiariidse kliimavööndi muldkattes on üle 95% väävlist seotud orgaanilistesse ühenditesse (Tabatabai, Bremner, 1972; Eriksen et al., 1998) . Seega orgaanilise aine vaesed mullad, mis on valdavalt kerge lõimisega, ei suuda avatud ainevooga põlluökosüsteemides piisavalt tagada väävliga varustatust. Boreonemoraalsele kliimale on omane suur sademete rohkus, mis paraku suurendab kergesti omastatava väävli leostumist mullas. Eestis on mullast väävli leostumise määr 11-38 kg ha -1

more »

... e, 1992) . Tööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmine tähendab ka atmosfäärist laekuva väävli koguste vähenemist, kui näiteks Põhja-Saksamaal mõõdeti 1970. aastatel ligi 50 kg ha -1 , siis 1993. a. ainult 14 kg ha -1 (Eriksen et al., 1998) . Ka Eestis on põlemisgaasidest tingitud väävlireostus vähenenud ja ilmselt on praegu oluliselt väiksem Vooremaal kunagi mõõdetust, mis oli 30,4 kg S ha -1 a -1 (Saarman, 1980) . Suurbritannias täheldatakse ca 10% teraviljapõldudest väävlipuudust (McGrath et al., 1993) ja väävlinõudlikumate kultuuride (ristõieliste) kasvatamine nõuab juba väävelväetamist. Väävli lisamine väävlipuudusega muldadele aitab sama saagitaseme saavutamiseks põllumeestel vähendada kasutatavaid lämmastikukoguseid (Murphy, 1990) . Mitte ainult keskkonnaseisundi paranemine, vaid ka taimse toidu kvaliteet peaks äratama huvi väävlisisalduse vastu, kuna viimasest oleneb aminohapete, tsüstiini, metioniini ja ka jahutoodete küpsetamiskvaliteeti mõjutava gluteeni sisaldus terades.