PROBLEMS OF GUIDANCE AND SUPERVISION OF THE FOLK SCHOOL IN THE BASIC DOCUMENTS OF THE ESTONIAN SOCIAL MOVEMENT AND IN THE PEDAGOGICAL WRITTEN WORD (FROM THE NATIONAL AWAKENING ERA UNTIL THE FIRST WORLD WAR)

V SIRK
2013 Acta Historica Tallinnensia  
Artiklis on käsitletud eesti haridusideoloogia diferentseerumist ja spetsialiseerumist, näidates ühe selle enim politiseerunud koostisosa arengut eitava ning konstruktiivse külje põimumises ärkamisaja alguse reaalsuskaugetest ja kaemuslikest seisukohtadest poliitilistelt põhivaadetelt erinevate, samas juba tunduvalt konstruktiivsemate kavanditeni 1905. aasta revolutsiooni päevil ning teema jõudmist süsteemsuse ja professionaalsuse künnisele duumamonarhia aastatel. Kooli juhtimisasutuste
more » ... misasutuste kujundamise ideed sündisid erinevate ühiskondlike jõudude võitluses kooli eest. Nende vaatlus täiendab meie teadmisi eestlaste suhtumisest Vene valitsusse ärkamis-ja varasel venestamisajal, vaatepiiri avardumisest Venemaa riikluse küsimusteni 20. sajandi algul ning autonoomia mõiste kujunemisest eesti ühiskondlikus mõttes. Kogu vaadeldaval ajajärgul oli rahvakool, eriti talurahvakool, eesti mõtteloos üheks keskseks teemaks ja hõivas ajastu põhidokumentides kindla koha. Ärkamisajast valgustavad eestlaste suhtumist rahvakooli 1864. aastal Lõuna-Eesti valdade ja 1881. aastal 17 eesti seltsi poolt valitsusele esitatud nn suurmärgukirjad ning ärkamisaja tegelaste 11. septembril 1878 Tartus toimunud koosoleku protokoll. 1905. aastast valgustavad vastavate ideede arengut ja omaksvõttu parteide ning liikumiste programmilised dokumendid, rahvaasemike koosoleku (1905. aasta novembris) protokollid ja rahva-ning õpetajate koosolekute ülevaatekirjutised perioodikas. Järgmistel aastatel elavnes kogu Eesti pedagoogiline elu ja nii baltisaksa kui ka eesti ideoloogid esitasid rahvakooli juhtimisest ning järelevalvest oma süsteemse nägemuse. 1914. aastal alanud sõda muutis oma uute hirmude ja lootustega ning jõuvahekordade kiire teisenemisega kogu Eesti ühiskondliku elu ja mõtte üldpilti. Seetõttu võib esimese maailmasõja aega (kuni Eesti Vabariigi valitsuse tegevusse astumiseni 1918. aasta novembris) käsitleda eripärase haridusloo ajajärguna.
doi:10.3176/hist.2013.1.01 fatcat:enit6ovq2nfnpki25cv5bqiuq4