PÕHIMISTE PÕLLUKULTUURIDE SAAGIKUSE JA OMAHINNA SEOSED

A Sukamägi, V Allik
unpublished
Arvestades klimaatilisi tingimusi võib meie vabariigi taimekasvatustoodang aastati olla küllaltki kõikuv. Kui teraviljade puhul saame moodustada paremate aastate saagist reservvaru, siis kartulil ja söödakultuuridel on see raskendatud. Viimasel ajal on hakanud teravilja ja kartuli kogusaakide vähenemisest sõltuvalt tõusma tootmishinnad, koos sellega ka varumishinnad. Selleks, et vältida saakide suuri kõikumisi, on püütud agrotehnika parandamisega, eelkõige väetamise, sortide valiku, taimekaitse
more » ... jt. abinõudega vähendada ilmastikust tingitud mõjutusi. Seoses turumajandusele üleminekuga on vaja, et lõppväljundis oleksid aluseks majanduslikud kalkulatsioonid, mis võimaldaksid arvestada, milliste saakide puhul ja missuguste kulutustega on võimalik veel taimekasvatussaadusi toota. Järgnevalt püütaksegi lähtutuna eeltoodud nõudeist anda ülevaade 13 aasta (1982...1994) katsetulemustest. Uurimistöö metoodika Majanduslike arvestuste konkreetsemaks sidumiseks tähtsamate põllukultuuride (talirukis, hiline oder, kartul) saakidega, korraldati pikaajaline põldkatse Eerika katsepõllul. Katsesse hõlmati 288 varianti 4 korduses katselapi suurusega 30 m 2. Põldkatses lähtuti põhimõttest, et kasutatavad võtted oleksid tootmistingimustele lähedased. Katsemetoodika oli koostatud sarnaselt, et oleks võimalik selgitada erinevate agrotehniliste võtete (viljavahelduse, väetamise, sordi, taimekaitse jt.) mõju otseselt. Selleks võrreldi kolme külvikorda (mono-, 6-väljaline, 12-väljaline) omavahel väetamistasanditel (oksiididena väljendatult) 1) N0P0K0; 2) N40K0P0; 3) N40K40P40; 4) N80P80K80; 5) N120P120K120; 6) N160P160K160. Katseväljadel võrreldi 3 sorti (mõõtja, rajoonitud, perspektiivne) ja taimekaitse ning teisi agrotehnikavõtteid (talirukkil retardant, odral tilt, kartulil ridomil jne.). Hüdrotermiliste mõõtmiste andmed saadi Eerika vaatluspostilt. Katsealalt võeti aastati proove mullaniiskuse määramiseks. Katsete tulemused väljendati teraviljadel 14 %-sel niiskustasemel. Uurimistöö andmed töödeldi matemaatiliselt EPMÜ arvutus-keskuses. Uurimistöö tulemused ja arutelu Oma töödes on mitmed välis-kui kodumaised uurijad märkinud hüdrotermiliste tingimuste suurt osa nii teravilja kui ka kartuli saagikusele. A. Piho märgib Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi katsejaamadest saadud andmete alusel, et ilmastikust tingitud saagi erinevused on 1,5...2 korda suuremad täisnormiga väetamisel saadavatest saagitulemustest (Piho jt., 1970). On arvamusi, et väga oluline on aktiivsete temperatuuride jaotus dekaaditi (Põiklik, 1982), kuid osa uurijaid väidab olevat dekaadi liig lühikese ning loeb õigemaks kasutada kogu vegetatsiooniperioodi andmeid (Laur, 1982). Uurimistöös võrreldi hüdrotermiliste tingimuste seoseid saagikuse kolmel väetamistasemel 1) N0P0K0; 2) N40K40P40; 3) N80P80K80, nii dekaaditi, kuudelõikes kui kogu vegetatsiooniperioodil. Tehtud analüüs näitas, et võttes aastad eraldi, saadi usutav korrelatsioon oder 'Julial' maikuus sademete hulga ja Seljaninovi hüdrotermilise gradiendi ning kõikide väetamisvariantide saakide vahel (r = 0,36...0,61). Kogu vegetatsiooniperioodil olid kordajad usutavamad väetamisvariandi N40K40P40 saagikuse ja Seljaninovi gradiendi vahel (r = 0,43). Kartulil oli aastate keskmisena suurem usutavus kogu vegetatsiooniperioodi sademete ja kõikide väetamisvariantide saakide vahel (r = 0,42...0,50), kusjuures korrelatsiooni kordaja oli suurem orgaanilise väetisega väetatud variandis. Selle alusel võib märkida, et oluline on muldade orgaanikaga väetamine, mis suurendab muldade eripinda (Kitse, 1974). Kuid püsivate saakide tagamisel on väga oluline, eriti teraviljadel, ka väetamine mineraalväetistega. 77
fatcat:dl7c75tf2zaw5nhufyn4guf3ve