Vaskulaarne dementsus: uus algus

Űlla Linnamägi, Tiiu Tomberg, T Kliinikumi
unpublished
radioloogiateenistus vaskulaarne dementsus, subkortikaalne vaskulaarne dementsus, Binswangeri tõbi, lakunaarsed infarktid, ravi Kui 20. sajandi teisel poolel oli uurijate tulipunktiks Alzheimeri tõbi kui sagedasim dementsuse põhjus, siis praegu on vaskulaarne dementsus, eriti selle subkortikaalne vorm jällegi huviorbiidis ja hoopis uuest vaatenurgast. Fookus on nihutatud ajukahjustuse ole-muse selgitamisele. Lisaks sellele jõuavad lõpule aina uued ravimiuuringud, mis näi-tavad, et vaskulaarse,
more » ... d, et vaskulaarse, eriti subkortikaalse dementsuse sümptomid alluvad seni kättesaada-vatele ravimitele isegi paremini kui Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse korral. Dementsusi jagatakse kaheks suuremaks alagrupiks: neurodegeneratiivseteks ja vasku-laarseteks. Omaette rühma moodustavad sekundaarsed mittedegeneratiivsete ajuhaiguste ja ka paljude somaatiliste haiguste tagajärjel tekkinud dementsused. Kokku arvatakse dementsust põhjustavaid haigusi olevat üle 50. Vaskulaarsed dementsused (VD) moodus-tavad erinevate uuringute alusel kõigist dementsustest 10-50%, sõltudes uuritud geograa-filisest piirkonnast ja diagnoosimise aluseks olnud diagnoosikriteeriumitest. Eestis on esi-algsetel andmetel VDd (aterosklerootilist dementsust) siiani diagnoositud rohkem, kui seda tegelikult esineb ja seda põhiliselt Alzheimeri tõve arvelt. Ajaloost Dementsuse uurimine on olnud mõjutatud vaskulaarse ja degeneratiivse dementsuse oma-vahelisest eristamisest ning eri ajalooperioodidel on kas üks või teine neist olnud eelis-seisus. Klassifitseerimist on mõjutanud ka neuropatoloogia areng (nt tõestatud kliinilis-patoloogilised seosed, uued histoloogilised värvimismeetodid). 19. sajandil esitati mit-meid dementsuse klassifikatsioone, mis praegusele ei vasta. Üheks teadaolevaks dement-suse põhjuseks sel perioodil oli dementia paralytica, süüfilise tertsiaalses staadiumis tekkiv dementsus. Emil Kraepelini, Otto Binswangeri ja Alois Alzheimeri koostöö tulemusel otsustati alates 1896. a vaskulaarse geneesiga dementsust hakata nimetama arterio-sklerootiliseks dementsuseks, mille põhjuseks peeti ajuveresoonte aterosklerootilist ahe-nemist. Esialgseks sümptomite nimetuseks oli "arteriosklerootiline psühhoos", et eristada
fatcat:znatai5pjvcenltoiufzlzinqq