Venekeelsete kohanimede edasiandmisest eesti keeles

Sirje Kupp-Sazonov, Oksana Palikova
2020 Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat  
Ülevaade. Artiklis käsitletakse venekeelsete kohanimede (eelkõige tänavanimede) eesti keeles edasiandmise probleeme. Teema on eriti aktuaalne vande-, kohtu-ja politseitõlkide jaoks, kelle igapäevatöösse kuulub dokumentide tõlkimine. Uurimuse eesmärk on kõrvutada ühelt poolt erialakirjanduses antavaid juhiseid ning teiselt poolt tõlkijate endi seisukohti. Tõlkijatele saadetud küsimustikuga kogutud andmetest nähtub, et teooria ja praktika vahel on küllaltki suured erinevused, mis näivad olevat
more » ... is näivad olevat tingitud sellest, et puudub ühtlustatud süsteem Vene kohanimede edasiandmiseks eesti keeles, tõlkijad ei tea võimalike abistavate allikate olemasolust ning tuginevad vaid enda kogemusele ja keelevaistule. Seetõttu on vaja reegleid ühtlustada ja täpsustada ning hoolitseda selle eest, et need oleksid hõlpsasti leitavad ja kättesaadavad kõigile asjaosalistele. Võtmesõnad: tänavanimed, tõlkimine, transkriptsioon, eesti keel, vene keel Sissejuhatus Artikli teema valikul mängis olulist rolli tööalane huvi ja praktiline vajadus. Oleme Tartu Ülikoolis õpetanud vene-eesti-vene tarbetekstide kirjalikku tõlget juba mitu aastat. Õppetöö käigus oleme korduvalt puutunud kokku küsimusega: mida teha venekeelsete kohanimedega, kuidas oleks neid eesti keeles kõige õigem ning otstarbekam edasi anda? Kohanimed esinevad aadressidena mitmesugustes dokumentides (nt sünni-, surma-ja abielutunnistustes, testamentides, volikirjades, erinevates lepingutes jms). Dokumenditõlkele esitatavad nõuded on ranged, eeldatakse maksimaalset täpsust ja selgust ning oluline on ka see, et tõlgitud teksti nimed ja nimetused oleksid lähtekeelde hõlpsasti n-ö tagasitõlgitavad. Artiklis tutvustatavale uuringule püstitasime kaks peamist eesmärki.
doi:10.5128/erya16.08 fatcat:hoc7kpwjufgzjijvfch7kihov4