Ajalooteadus ja Eesti Vabadussõda-uut uurimisperspektiivi otsides*

Karsten Br
2008 Ajalooline Ajakiri   unpublished
Lennart Meri on 1920. aasta veebruaris sõlmitud Tartu rahulepingut nime-tanud "Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks",  sest see andis Eestile esimese diplomaatilise tunnustuse. Tegelikult vajas vastaspool, jätkuvalt verise kodusõjaga hõivatud nõukogude revolutsiooniline valitsus, sellist kahe-poolset tunnustust vähemalt sama palju kui eestlased. Seega, võttes arvesse rahulepingu ajaloolist tausta, võime me seda pigem nimetada "lahutustun-nistuseks", sest see seadustas lõplikult Eesti lahkulöömise
more » ... kokkuvarisenud Vene impeeriumist ning avas tee rahvusvahelisele tunnustusele. Nagu on öelnud ajalooprofessor Eero Medijainen, ei ole selle lepingu ajaloolist täht-sust võimalik üle hinnata, sest esmakordselt ajaloos võttis demokraatlikult valitud Eesti valitsus maa saatuse enda kätte.  Just seetõttu kuulutas välis-minister Jaan Poska 1920. aasta 2. veebruari "Eesti ajaloo kõige tähendusrik-kamaks päevaks".  Sõda, mis viis selle lepinguni, sõda, mida pidas kiiruga kokkukutsutud sõjavägi algul ajutise valitsuse ja seejärel valitud valitsuse nimel 14 kuu vältel, hakati nimetama Vabadussõjaks. Ehkki raamatupoed pakuvad lugejaile kõikvõimalikku kirjandust, mis on välja antud vabariigi loomise ja sõja alguse 90. aastapäeva puhul, ei ole meil ikka veel moodsat teaduslikku käsitlust neist Eesti ajaloo võtmeaastaist. 
fatcat:ouayyuzuejezpcm5lqcgzci3va