Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Balti riikide taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti, Läti ja Leedu seadnud oma majandusliku heaolu ja julgeoleku aluseks Euroopa integratsiooni ning ühinemise transatlantilise julgeolekuvõrgustikuga. Viimase kahe-kümneviie aasta vältel on nimetatud riigid liitunud Euroopa Liidu ja euroalaga ning edendatud tihedaid kaubandussidemeid Euroopa Liidu liikmesriikide ja as-sotsieerunud maadega. Samas ei ole Balti riigid hoolimata tagasilöökidest vastasti-kustes

more »

... hetes täielikult katkestanud kaubandussidemeid ka Venemaaga. Ehkki Ve-nemaaga toimuva kaubavahetuse osatähtsus on Balti riikide jaoks võrreldes 1990-ndate aastate algusega tänaseks oluliselt vähenenud, on naaberriigi näol tegemist olulise kaubanduspartneriga ning Venemaal toimuvad arengud võivad kas otse või kaudselt mõjutada ka siinse regiooni kasvuväljavaateid. Samuti on olulised ohud, mis kaasnevad majandussuhete kasutamisega poliitilistel eesmärkidel. Seega ei tohiks tänase Ukraina-konflikti ning vastastikku kehtestatud majandussanktsioonide valguses jätta Venemaa suunal toimuvat kindlasti mitte tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt on käesoleva artikli eesmärk analüüsida, kas naabritevaheliste seniste kaubandussuhete põhjal saab rääkida teatud "mustrist" Balti riikide ja Venemaa vahelises kaubavahetuses, kus ühelt poolt soosib Venemaa kasvavat majanduslikku aktiivsust, teisalt on aga vajadusel valmis majandussuhteid poliitiliste eesmärkide nimel ohvriks tooma. Siinkohal said autorid inspiratsiooni kolmest teoreetilisest käsitlusest-rajasõltuvuse teooriast, majanduse kasvuteooriatest koos äritsüklite mudelitega ning nn. väikese avatud majandusega riigi majandusmudelist. Esimene teoreetiline lähenemine loob raamistiku kaubandussuhete hindamiseks ajaloolises plaanis. Kaks ülejäänud käsitlust võimaldavad analüüsida vastastikused kaubandussuhteid majanduslikust vaatenurgast. Eelneva põhjal diskuteeritakse artiklis põgusalt ka selle üle, milliseks võivad kujuneda naabritevahelised kaubandus-suhted pärast Ukraina-kriisi järgsete vastastikuste sanktsioonide kaotamist. Artikli viimane osa peegeldab üksnes autorite nägemust võimalike kaubandussuhete tulevikuarengutest. Samas arvavad autorid, et käesolev artikkel loob hea aluse aruteludeks nii konkreetselt vastastikuste kaubandussuhete edasiste väljavaadete kui ka majanduskonjunktuuri puudutavate põhimõtteliste otsuste langetamise osas. 1 Artikli täistekst "Der Handel zwischen Russland und den Baltischen Staaten: Pfadabhängigkeit oder wirtschaftliche Rationalität?" asub publikatsiooni CD-l. 2 Raul Markus (M.A.