Juhiste esitamine haldusaktides

Riina Reinsalu
2016 Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat  
Ülevaade. Kohalikud omavalitsused korraldavad haldusaktide kaudu enda, muude ametkondade, ettevõtete, eraisikute jt tegevust. Et haldusakt täidaks oma eesmärki võimalikult hästi, tuleb valida sobiv tekstistrateegia, mis hõlmab nii struktuuri-kui ka keelevalikuid. Keelekasutaja ei ole valikute tegemisel kunagi päris vaba, vaid ta lähtub suulaiemalt kultuuritavadest. Artikli valimi moodustavad 75 korraldust, välja selgitada nende tekstiliikide ühis-ja erijooned, sealhulgas tekstistrateegilised
more » ... tistrateegilised võtted, mida kasutatakse kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks. Tekstistrateegia hõlmab tekstitüübi valikut: kuna nii korralduse, otsuse kui ka käsu eesmärk on tegu (keegi peab midagi tegema), esindavad need tekstid makrotasandil instruktiivset tekstitüüpi, mikrotasand pakub aga mitme tekstitüübi põimingut. Juhiste esitamise viis on kõigi vaatlusaluste haldusaktide puhul standardne ning tekstiliikide vahel märkimisväärseid struktuurilisi ja keelelisi erinevusi ei esine. Võtmesõnad: Sissejuhatus Haldusaktideks nimetatakse haldusotsuseid, millega haldusorgan lahendab tekkinud küsimusi (Aedmaa jt 2004: 247). Haldusakti sisu-ja vorminõuded on kehtestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS), mis kujundavad haldusakti kontekstuaalse raamistiku. Seadusega ette antud raamistik on oma olemuselt jäik, seades tekstile sisu-ja vormipiiranguid, kuid sisuosa sõnastamisel säilib autoril mõningane valikuvabadus: ta saab juhinduda piirkondlikest, nt vallavalitsuse tavadest, ja mõnel juhul ka isiklikest eelistustest, eeldusel et need on kooskõlas õigus-ja halduskeele normidega.
doi:10.5128/erya12.13 fatcat:vw32h5xcineghex6en6jpjr7eq