Kroonikaklipp kui kultuuriloo dokument: Hindåsi juhtum

Triinu Ojamaa
2016 Mäetagused  
Teesid: Teise maailmasõja pagulastest kujunes Rootsis välja elujõuline eesti eksiilühiskond. Esimestel aastakümnetel jäädvustas Harald Perten kitsasfilmile rootsieestlaste kultuurisündmusi, tema pärand on hoiul Stockholmis Rootsi Eestlaste Arhiivis. Osa materjali on monteeritud kroonikafilmideks, nii nagu amatööri kasutuses olev tehnika möödunud sajandi keskel võimaldas: lisatud on tiitrid sündmuse ja filmija kohta, mõnikord ka pikemad vahetekstid (suur osa filmidest on helindamata). Teine osa
more » ... damata). Teine osa materjalist on ilma algustiitriteta ning hetkel varustatud kohati puudulike arhiiviandmetega. Rootsieestlaste kultuurielu ekspertide ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise ettevõtmisena toimus 2015. aasta juunis Stockholmis Perteni filmide läbivaatamine, et tuvastada filmitud sündmusi ja isikuid. Mõne filmiklipiga kulges töö ladusalt, mõne puhul osutus keeruliseks ja ajamahukaks. Käesolev artikkel kirjeldab ühe filmiklipi analüüsimise käiku ja tuvastamisel üleskerkinud probleeme koos võimalike lahendusteedega. Artikli veebiversioonile on lisatud uurimuse raames subtiitritega varustatud filmiklipp; selle sisuks on eesti pagulaskooride vabaõhukontsert, millega oletatavalt 1940. aastate lõpul tähistati võidupüha (23. juuni). Märksõnad: kroonikaklipp, laulupidu, pagulaselu, rootsieestlased, suvepäevad Sissejuhatuseks 2015. aastal andis Rootsi Eestlaste Arhiiv Stockholmis Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile üle 16 mm tummfilmide digikoopiad, millele on jäädvustatud pagulaslaagrite argipäevi, laulupidusid, Eesti Vabariigi aktusi, kirjandussündmusi ning eesti koolide tegevust Rootsis. Materjal on kahesugune: monteeritud kroonikad, mis varustatud tiitritega ning filmiklipid, mida võib käsitleda nn musta materjalina. Viimased ei sisalda ühtki märget selle kohta, mida või keda on filmile üles võetud, samuti mitte seda, kus ja millal on film tehtud. Juunis 2015 kogunesid Stockholmi Eesti Majja eri põlvkondade rootsieestlased, kes on olnud lähedases kokkupuutes eksiilühiskonna kultuurieluga. Mõned neist on ise osalenud eesti elu tähtsündmustel, mõned on kultuuri-ja poliitikategelaste järeltulijad, Kroonikaklipp kui kultuuriloo dokument: Hindåsi juhtum Triinu Ojamaa http://www.folklore.ee/tagused/nr63/ojamaa.pdf www.folklore.ee/tagused Triinu Ojamaa kes mäletavad eksiilühiskonna juhtfiguure oma lapsepõlveaegadest, mõned kuuluvad arhiivi töörühma, mis korraldab rootsieestlaste kultuuripärandit. Kaheksast inimesest koosnev ekspertrühm võttis oma ülesandeks filmitud isikute tuvastamise ning sündmustega seotud info täpsustamise. Arutelust tehti videosalvestus, mille peaeesmärk oli jäädvustada neid mälestusi, mis võiksid esile kerkida vanu filme üle vaadates. Filmimaterjali autor on Harald Perten. Ta sündis 1913 Eestis, pages 1944 Saksamaale, siirdus sealt edasi Rootsi ning hiljem Šveitsi, kus suri 1992. aastal. Eksiilajakirjandus on Perteni tegemiste ja saavutuste vastu alati suurt huvi tundnud, kuid eelkõige kirjutatakse temast kui maailmakuulsast teraviljakeemikust, kes ta tõepoolest ka oli (Eesti Päevaleht 1983: 2; Kokla 1992: 7). Oma töö kõrval jõudis ta harrastada tennist, auto-ja laskesporti ning -mis kultuuriloo seisukohalt kõige olulisem -fotograafiat ja filmindust. Filmi alal oli ta Rootsis eriti aktiivne 1940.-50. aastatel, mis muu hulgas viitab tõsiasjale, et selle aja kultuurielu oli sündmusterohke, kõiki ettevõtmisi peeti eestluse seisukohalt oluliseks ning püüti jäädvustada tulevaste põlvede tarvis. Pertenid lahkusid Rootsist 1960. aastate keskel, kuid pärast Harald Perteni surma andis abikaasa Hella Perten tema pärandi hoiule Rootsi Eestlaste Liidu arhiivile, sealhulgas 50 kitsasfilmi (Raud-Pähn 2013: 25-28). Foto 1. Harald Perten. EKLA, reg. 2011/128.
doi:10.7592/mt2016.63.ojamaa fatcat:da2g5ncjijacjoboqhohoz3u4e