Kust see laps need laulud võtab ehk keeleline sisend ja väljund luubi all

Helen Kõrgesaar, Airi Kapanen
2016 Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat  
Ülevaade. Artiklis arutletakse hoidjakeele ja lastekeele kvalitatiivse ja funktsioonilise erisuse üle. Peamiselt refereerivas artiklis antakse ülevaade sisendkeele olemusest ja tunnusjoontest, tuuakse esile keelelise sisendi ja väljundi sarnasused ja erinevused ning kirjeldatakse, kuidas eri faktorid mõjutavad lapsega suhtlemist, sh lapsega kõneldavat keelt. Kuna laps omandab keele kõnekogukonnas, kus suhtlusolukorrad on erinevad ning eri vestlusosaliste fonoloogiline, morfoloogiline,
more » ... oogiline, süntaktiline ja semantiline pädevus isesugune, on lapsega kõneldav keel dünaamiline ja muutub lapse vanusega. Lapsega kõnelemise viisil arvatakse meie kultuuris olevat tähtis roll ja hulk keelenähtusi, mis teatud ajavahemikul esinevad lapsele suunatud kõnes, peegelduvad samal ajal ka lapse enese kõnes. Teisalt on keelenähtusi, mis on küll olemas täiskasvanu kõnes, ent ei kajastu sugugi lapse omas, mistõttu ei saa loota, et kogu sisendkeel hakkab kohe peegelduma ka lapse kõnes. Arutletakse, kas ja kuivõrd on oluline, kuidas lapsega suheldakse, ning kas sisendkeelel on oluline funktsioon kõne arengu toetamisel. Võtmesõnad: esimese keele omandamine, lapsele suunatud kõne, hoidjakeel, lastekeel, eesti keel
doi:10.5128/erya12.08 fatcat:2noobajrsjaedkxu37p2gmupzm