Ülevaade. Artiklis vaadeldakse kahe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal eesti keele süntaksi varast omandamist. Laste süntaksi varase arengu saab jaotada kolme perioodi strateegia järgi, mida laps esimeste mitmesõnaliste lausungite moodustamiseks kasutab. Andmetest nähtub, et eesti lapsed kasutavad mitmesõnaliste lausungite loomisel esialgu palju grammatikavälist vahendit, kordust. Lapse vanusega korduste hulk järk-järgult väheneb ja kõnesse ilmuvad kahest sõnast koosnevad, kuid

more »

... lt sidumata lausungid. Viimasel vaatlusvahemikul leidub laste kõnes süntaktilistel baassuhetel, nagu subjekt-verb, verb-objekt põhinevaid lausungeid. Võtmesõnad: lastekeel, kordus, tugiverbikonstruktsioonid, partiklid, eesti keel Sissejuhatus Kuigi on uuritud, kuidas laps lausemoodustuse omandab, pole praeguseni üht ainuõigeks peetavat lähenemist. Üksmeelel ollakse, et täiskasvanu ja lapse grammatika on erinevad ning et suhtlemisel on keeleomandamises tähtis roll. Eesti lapse süntaksi omandamist on ühe eesti keelt kõneleva lapse näitel oma diplomitöös uurinud Reili Argus (1994), mõnda keeleomandamise aspekti on vaadeldud ühes magistritöös (Argus 2008) ja paaris bakalaureusetöös (Lindsalu 1995 , Parmas 2000 . Kui lausete mõistmise oskust on võimalik uurida eksperimentaalsete meetoditega, siis lausete moodustamise oskuse uurimismaterjaliks sobivad ennekõike spontaanse kõne lindistused. Siinses artiklis soovitaksegi leida spontaanse kõne materjali põhjal vastuseid järgmistele küsimustele: 1) missugust strateegiat kasutab eesti keelt omandav laps ühest sõnast pikemate üksuste loomiseks, 2) kas varaste lausete puhul võib tähele panna mingeid korrapäraseid struktuure. Ühtlasi vaadeldakse kahe teoreetilise lähenemise sobivust eesti varase süntaksi omandamise kirjeldamiseks.